Istanbuli Lütfi Kırdari kongressi- ja näitusesaalis toimub ajaloo suurim hilye-i şerif'i näitus, kus on väljas 200 klassikalise ja moodsa kalligraafilise kunsti näidet ning 300 antiikset ja ebatavalist roosikrantsi.
Näitus „Aşkı-Nebi ve Zikir Taneleri” esitleb kaasaegse Türgi kalligraafiakoguja Mehmet Çebi kollektsiooni maailma suurimal hilye-i serifide näitusel. Näitusel on eksponeeritud meistrikunstnike ainulaadsed klassikalised ja moodsad hilye-i serifid ja rosaariumid.
Peaminister Recep Tayyip Erdoğan kirjutas näituse kataloogile eessõna ja ütles, et hindab Çebi tööd. „Sammud, mida Çebi selle näituse suunas astus, sillutavad teed muutustele Türgis. Loodan, et see näitus rikastab meie kultuurimaailma.“
Erdoğan nimetas üritust „maailma suurimaks hilye-i şerif’i näituseks“.
„Lisaks tsivilisatsiooni, poliitika ja majanduse arengule viimase kümne aasta jooksul on meie riik endale teinud silmapaistva nime teaduse ja kunsti valdkonnas. Need, kes varem tulid Istanbuli vana kalligraafiat koguma, tulevad nüüd linna uut kalligraafiat, rosaariume ja hilyet hankima,“ kirjutas Erdoğan eessõnas.
Väljapanekul on 200 hilye-i serif'i ja 300 rosaariumit
Näituse kalligraafiakogu kannab nime „hilye-i şerif” (üllas kirjeldus), hilye-i saadet (õnne kirjeldus) või „hilye-i nebevi” (prohvetlik kirjeldus) ning see kirjeldab prohvet Muhamedi füüsilisi ja vaimseid omadusi ning käitumist. Teosed koondasid tolleaegsete õpetlaste mõtteid prohvet Muhamedi omaduste ja füüsilise välimuse kohta ning neil on oluline koht islami kirjanduses.
Välja on pandud ka Ottomani ajastu rosaariume, mis on valmistatud paljudest väärismaterjalidest, nagu elevandiluust, merevaigust ja korallidest. Samuti on väljas kaasaegsete rosaariumikunstnike valmistatud rosaariume, kasutades selliseid materjale nagu kalahambad, elevandiluust ja ninasarviku sarv.
Näitusel osalenud kunstnik, kalligraafiakunstnik Seyit Ahmet Bursalı, ütles, et ta on töötanud kalligraafina 12 aastat ja esitles väljapanekul 17 teost.
näitus.
Çebi ütles, et Erdoğan palus neil avada suurema näituse. „Eelmisel näitusel olid väljas ainult hilye-i serif’iga teosed, aga seekord on väljas ka rosaariumid. See on selles valdkonnas maailma suurim näitus. Meil on umbes 300 rosaariumit ja 200 hilye-i serif’iga teost. Enamik neist pärineb Ottomani perioodist.“
Näitusele andsid oma panuse ka sellised kunstnikud nagu Hasan Çelebi, Fuad Başar, Hüseyin Türkmen, Mustafa Cemil Efe, Eyüp Kuşçu, Fevzi Günüç, Gürkan Pehlivan ja Levent Karaduman ning rahvusvahelised kalligraafid nagu Ahmet Faris Rızk, Saidu Abruzdreğ, Cevat Abuzdreğer Näitusel osalevad ka Karakaş, Muhammed Cevatzade, Habip Ramazanpur ja İhsan Ahmedi.
Näituse korraldas Istanbul Antique Art ning toetasid Halkbank ja Doğuş Group ning see avati 26. jaanuaril peaministeeriumi egiidi all. Lisaks Erdoğanile osalesid avatseremoonial kultuuri- ja turismiminister Ömer Çelik, tervishoiuminister Mehmet Müezzinoğlu, kaitseminister İsmet Yılmaz, Doğuş Groupi tegevjuht Hüsnü Akhan, Halkbanki peadirektor Süleyman Aslan ning paljud kunstnikud ja kunstihuvilised.
Näitus jääb avatuks 4. veebruarini Istanbuli Lütfi Kırdari kongressi- ja näitusesaalis.
