Chikwata chepasi rose chevasinga dzidzi uye vane hunyanzvi hwekuongorora nyeredzi vakawana nyika ine matenga anovhenekerwa nezuva mana - chiitiko chekutanga chinozivikanwa chechiitiko chakadaro.
Nyika, inowanikwa makore angangoita 5,000 chiedza kubva kuPasi, yakanzi PH1 mukuremekedza Planet Hunters, chirongwa chinotungamirirwa neYale University muUnited States, iyo inotora vanozvipira kutsvaga zviratidzo zvemapuraneti matsva.
PH1 iri kutenderera zuva mbiri, uyezve inotenderera nembiri yechipiri iri kure yenyeredzi. Mapuraneti matanhatu chete ndiwo anozivikanwa kutenderera nyeredzi mbiri, vanoongorora vanoti, uye hapana kana imwe yadzo inotenderera nedzimwe nyeredzi dziri kure.
"Mapuraneti anotenderera ndiwo akanyanyisa kuumbwa kwepasi," akadaro Yale's Meg Schwamb, munyori anotungamira wepepa rakapihwa neMuvhuro pamusangano wepagore weDivision for Planetary Sciences yeAmerican Astronomical Society muNevada.
"Kuwanikwa kweaya masisitimu kuri kutimanikidza kuti tidzokere kubhodhi rekudhirowa kuti tinzwisise kuti mapuraneti akadai anogona sei kuungana uye kushanduka munzvimbo idzi dzakaoma." Masayendisiti vagari vemuUS uye Planet Hunters vatori vechikamu Kian Jek naRobert Gagliano ndivo vaive vekutanga kuziva PH1. Zvavakaona zvakabva zvasimbiswa nechikwata chevaongorori veUS neBritish vanoshanda muHawaii.
PH1 ihofori yegasi ine radius inopeta ka6.2 pane yePasi, ichiita kuti ive yakati kurei pane Neptune. Inotenderera nyeredzi mbiri dziri kuvharika idzo 1.5 uye 0.41 kuenzana nehukuru hweZuva mazuva 138 ega ega.
Dzimwe nyeredzi mbiri dziri kutenderera mapuraneti ari chinhambwe chinoda kuita ka1 000 chinhambwe chiri pakati pePasi neZuva.
Webhusaiti yePlanethunters.org yakagadzirwa muna 2010 kukurudzira vanoongorora nyeredzi kuti vaone mapuraneti ari kunze kwesolar system, vachishandisa data kubva kuUS space agency NASA's Kepler space telescope.
Kepler, yakatangwa muna Kurume 2009, ibasa rekutanga reNASA kutsvaga mapuraneti akafanana nePasi anotenderera nyeredzi dzakafanana neZuva redu.
Kuwanikwa kwePH1 kwakaitwa pamhepo neMuvhuro panzvimbo iyi arxiv.org uye yakaendeswa kuAstrophysical Journal kuti ibudiswe.
"Zvichiri kuramba zvichindishamisa kuti tingaona sei, tirege kuunganidza ruzivo rwakawanda, nezveimwe nyika zviuru zvemakore-light-year kure nekudzidza chiedza kubva kumubereki wayo," akadaro Jek.
Vhiki rapfuura masayendisiti akashuma kuwanikwa kwe "nyika yedhaimani" yakapetwa kaviri kukura kwepasi uye inotenderera nyeredzi yakaita sezuva.
Kusvika pachikamu chimwe chete muzvitatu chehuremu hwepasi uye huzhinji hwepamusoro payo hunofungidzirwa kuti hune madhaimondi, zvichireva kuti mapuraneti ari kure ane matombo haachafungidzirwe kuti ane zvinhu zvakafanana nePasi.
(Hürriyet Daily News)



