Izityholo ezenziwe ngumongameli wase-Afghanistan zokuba uhlaselo lwamva nje lwentloko yezobuntlola yelizwe lucwangciswe kwilizwe elingummelwane lasePakistan luphakamise ukungavisisani phakathi kwamazwe amabini phambi kweengxoxo eziphambili phakathi koomongameli bala mazwe mabini ngoLwesibini eTurkey.
Iinzame zokubulala zibonwa njengokubuyisela umva kwiinzame zokuxolelana novukelo lweTaliban kunye nothethathethwano lokuphelisa imfazwe yase-Afghan yeshumi leminyaka ubudala. Umphathi wezokhuseleko e-Afghanistan u-Asadullah Khalid uphantsi konyango kwisibhedlele somkhosi e-US kufutshane naseKabul, emva kokusinda kumzamo wokubulala ngoLwesine eKabul.

Umqhushumbisi ozibuleleyo ozenza umthunywa woxolo kuxelwe ukuba ubangele umonzakalo oqatha kwi-spymaster yase-Afghan.
Ngaphandle kokukhomba ngokuthe ngqo iminwe ePakistan, uMongameli wase-Afghan uHamid Karzai uthe ngoMgqibelo ilizwe lakhe "liyazi inyani" ukubulawa kwakucwangcisiwe kumhlaba wasePakistan. I-Islamabad yakhawuleza yalikhaba ibango kwaye yabongoza uKabul ukuba abelane ngobungqina nePakistan ngaphambi kokubeka naziphi na izityholo.
NgeCawa, isithethi seSebe lezangaphandle lase-Afghan uJanan Musazai uphindaphinda izityholo zikaMnu Karzai. Kodwa naye wayeka ukugxeka iPakistan
Uthe abantu base-Afghan "baqinisekile nge-100 ekhulwini ukuba umbulali weza e-Afghanistan evela kwisixeko sasePakistan saseQuetta." Kodwa uthe akuzukufaneleka ukuba aphinde athethe ngalo mba de kugqitywe uphando.
UMongameli uKarzai uhamba ngoLwesibini ukuya kudibana nomlingani wakhe wasePakistan, u-Asif Ali Zardari, kwiingxoxo ezibanjwe nguMongameli waseTurkey u-Abdullah Gul. Intlanganiso ijolise ekukhuthazeni iPakistan kunye ne-Afghanistan ukuqinisa intsebenziswano ngokuchasene ne-extremism.
Umongameli wase-Afghan uchaze ukuba uhlaselo lwenkosi yakhe yezobuntlola luzakuba yinxalenye yeengxoxo. "Siza kuba neengxoxo eTurkey. Kodwa ngokuqinisekileyo baya kufuna ukucaciswa okuninzi ePakistan kwaye bacele ulwazi [malunga nohlaselo] abanokuba nalo, ”utshilo.
Amagosa athi ngaphambi kokuba wonzakele, umphathi wezobuntlola uKhalid wayeza kuya eTurkey ukuya kunceda umongameli wakhe kwiingxoxo neenkokeli zasePakistan.
Amagosa ase-Afghan kunye naseMelika kudala etyhola ibhunga lemfazwe yobunkokeli beTaliban, eqhuba uninzi lovukelo e-Afghanistan, lizinze kwisixeko sasePakistan iQuetta. Amagosa asePakistan ayaphika ubukho bento ebizwa ngokuba yi "Quetta Shura" yeenkokheli zeTaliban.
Ukuthetha ne-VOA, uNobhala wePhondo waseKhaya u-Akbar Hussain Durrani uthe ukuba i-United States okanye nayiphi na enye ilizwe inobungqina obuqinileyo kufuneka yabelwane nePakistan.
“Banokusinika isalathisi nokuba sizakugqogqa loo ndawo. Siza kubabamba aba bantu,” utshilo uDurrani.” Ngoko andiqondi ukuba kukho inyaniso kuloo nto. Akukho mntu usinike ubungqina bokuba (iQuetta) iShura ikhona. ”
AbakwaTaliban babanga uxanduva lohlaselo lwenkosi yezobuntlola uKhalid, ilinge lesihlanu ebomini bakhe kwiminyaka emihlanu.
Uhlaselo lwamva nje lweza kwiintsuku emva kokuba amagosa asePakistan nase-Afghan echaze inkqubela phambili kwiinzame zabo ezidibeneyo ezijolise ekukhuthazeni uxolelwaniso lwezopolitiko kunye neTaliban namanye amaqela avukelayo ukuba afune ukuphela kwemfazwe e-Afghanistan.
Ukuphikisana phakathi kweKabul kunye ne-Islamabad kukhokelele ekukhululweni kweenkokheli ze-10 zase-Afghan Taliban ezazigcinwe kwiintolongo zasePakistan.
Urhulumente wasePakistan uthembise ngokukhulula inkitha yamabanjwa alolu hlobo ukuze abuyiselwe e-Afghanistan, apho amagosa akholelwa ukuba la madoda anokunceda ukucenga abanye abavukeli ukuba bangenele inkqubo yoxolelwaniso lwezopolitiko.
Ngaphandle kohlaselo, uMongameli uKarzai wenze isifungo sokuqhubeka uthethathethwano nePakistan ukukhuthaza inkqubo yoxolelwaniso yase-Afghan.
(Ilizwi laseMelika)


