Isindululo, esihlaziywe ngoLwesine, sigunyazisa urhulumente waseTurkey ukuba "athumele amalungu oMkhosi waseTurkey, ngenjongo yokuphelisa isoyikiso sobugrogrisi kunye nokuhlaselwa, kwimisebenzi yokuwela umda kummandla osenyakatho we-Iraq apho i-PKK iye yakha khona. kwindlwane,” yatsho iReuters.
Esi siphakamiso samkelwa okokuqala ngo-2007.
Ekuqaleni kwale nyanga, i-Iraq yabiza ukuphela kobukho bemikhosi yaseTurkey kumhlaba wayo, ifuna ukuba iTurkey iyeke ukuhlaselwa kwayo kwi-PKK.
Kwiinyanga ezidlulileyo, imikhosi yaseTurkey kunye ne-PKK baye babandakanyeka kwenye yeengxabano zabo ezinzima ukususela ekuqaleni kweqela le-Kurdish elixhobileyo elilwa ne-Ankara.
NgoJulayi, i-Baghdad yalumkisa i-Ankara malunga "nokwephulwa" kwendawo yayo kunye ne-airspace yi-jets ye-fighter yaseTurkey kwaye yabiza i-Ofisi yoMphathiswa wezangaphandle ukuba ifake isikhalazo kwi-UN Security Council malunga nalo mbandela.
I-PKK ilwela ilizwe elizimeleyo kumzantsi-ntshona weTurkey ukususela kwi-1980s.
Ukususela kwi-1990s, iTurkey igcine iziseko ezininzi zomkhosi kwingingqi yaseKurdistan enyakatho ye-Iraq apho i-PKK iphinde yamisa iindawo ezingaphandle.
Enye yeziseko zomkhosi waseTurkey ibekwe kwingingqi yaseBamerni kwiphondo laseDohuk, elinye lamaphondo amathathu enza ummandla waseKurdistan. ITurkey ineziseko ezithathu ezisisigxina zomkhosi eKani Massi, eDera Luk, naseSirsi apho ithumela amajoni unyaka wonke.
Ingxabano ye-Ankara-PKK ishiye abantu abangaphezu kwe-45,000 befile.


