USekela Mongameli wase-US uJoe Biden wadibana neNkulumbuso yase-Iraq uHaider al-Abadi kunye namanye amagosa aphezulu kutyelelo olungachazwanga e-Baghdad nase-Arbil nge-28 ka-Epreli ukubonisa inkxaso kurhulumente olwa ne-Islamic State yase-Iraq kunye neLevant (ISIL) phakathi kweengxaki zopolitiko nezoqoqosho. .
Yayilutyelelo lokuqala luka-Biden, umntu okwi-White House e-Iraq, okoko imikhosi yase-US yarhoxa ngo-2011 emva kweminyaka elithoba yokuhlala. Wayeligosa lesithathu nelona liphezulu lase-US ukutyelela eli lizwe kule nyanga.
Uhambo lukaBiden, iinyanga ezininzi kucwangciso, luphawu lwenkqubela phambili iWashington ikholelwa ukuba imikhosi yaseIraq iyenzile ekubetheni umkhosi kunyaka ophelileyo kwaye inethemba lokuba isixeko esisemantla eMosul sinokuphinda sithathwe ngaphambi kokuba uMongameli waseMelika uBarack Obama ashiye iofisi. NgoJanuwari 2017.
"Oku kubonisa kakuhle ukuba i-United States iqhubeka ixhasa iinzame zeNkulumbuso u-Abadi zokumanyanisa isizwe sase-Iraq ukuze sijongane ne-ISIL," isithethi se-White House uJosh Earnest uthe.
Ukumisa kwakhe okokuqala ngo-Ephreli 28 kwaba yiBaghdad apho wadibana no-Abadi kunye noSomlomo wePalamente uSalim al-Jabouri ukuba baxoxe "ngenkqubela phambili" ekulweni ne-ISIL, kuquka nezicwangciso zokubuyisela iMosul.
“Yinyani. Inzulu. Uzibophelele, ”utshilo uBiden kwiintatheli.
Amagosa ase-Iraq athi azakuphinda athathe iMosul kulo nyaka kodwa, ngasese, abaninzi bayabuza ukuba ingenzeka na loo nto.
Kamva wabhabha waya e-Arbil, ikomkhulu loRhulumente weNgingqi yaseKurdistan (KRG), kwisidlo sasemini se-90 kunye nomongameli wengingqi, uMassoud Barzani, ukuxoxa ngokuhlaselwa kweMosul apho imikhosi yaseKurdish peshmerga kulindeleke ukuba ibe nendima ebalulekileyo.
I-peshmerga iye yavela njengenxalenye ephambili yesicwangciso somfelandawonye okhokelwa yi-US "yokuthotywa kunye nokutshabalalisa" i-ISIL, iqhubela abavukeli babuyele emantla e-Iraq ngoncedo lokuhlaselwa komoya nangona kukho ingxaki yezemali eyenze kube nzima ukuhlawula imivuzo.



