Iqembu elibusayo iJustice and Development Party (AKP) lifuna ukuqala unyaka omusha ngohlelo olusha ngemuva kokushuba kwesimo sangowezi-2012, oluzophela ngezingxoxo zesabelomali ePhalamende. Izinhloso ze-AKP zika-2013 zihlanganisa imithethonqubo eminingi eqinile ezindabeni ezihlukahlukene ezibalulekile.
Ngokungangabazeki, imininingwane yezinhlelo ayikavezwa ngokugcwele okwamanje. Kodwa njengoba ngike ngaveza ukuhleba, ezombangazwe zaseTurkey kuzodingeka zenze izinqumo ezibalulekile ngonyaka omusha mayelana nemiqondo eyisisekelo ezokwenza uhlaka lwezwe.
Umthethosisekelo
Isinyathelo sokuqala se-AKP onyakeni omusha kuzoba ukuthatha izinqumo mayelana noMthethosisekelo omusha. Indlela i-AKP esebenza ngayo kuleso sihloko iyacaciswa, futhi kubukeka sengathi akwenzekanga ukuthi kube nenqubekela phambili kwiKhomishana yePhalamende yokuBuyisana koMthethosisekelo. NgoJanuwari, iqembu elibusayo kungenzeka liyiqede ikhomishini bese liqala kabusha izingxoxo neqembu elingavumelana nalo. . Iqembu liyazi ukuthi uma inqubekelaphambili ingeke ifinyelelwe maqondana noMthethosisekelo omusha ngo-Okthoba 2013, ithemba lokwakha uMthethosisekelo omusha liyoba yize.
“Izingxoxo ngesabelomali zizoqala ngemuva kuka-Okthoba 2013, kanti amalungiselelo okhetho lwasekhaya azoqala ngoMashi 2014. Amaqembu aphikisayo kungcono angasigcini simatasa. Uma ukuvumelana kwamaqembu amane kungafinyelelwanga, ezinye izinketho kufanele zinikezwe ithuba,” kusho isekela le-AKP u-Mustafa Şentop. Ngaphandle kwalokho, uMthethosisekelo omusha awunakwenziwa, ngokusho kwakhe. Kusobala ukuthi i-AKP ihlela ukuthola uzakwethu omusha futhi isebenzise uMthethosisekelo omusha namanye amaphakheji ereferenda.
Uzakwethu we-AKP
Kuleli qophelo, udaba oluyimpikiswano enkulu kuzoba uzakwethu we-AKP. Kubonakala sengathi lo zakwethu ngeke abe yi-Republican People's Party (CHP). Umholi weNationalist Movement Party (MHP) u-Devlet Bahçeli naye ubonakala engabaza ukwenza lokho, kodwa esikhathini esidlule usebenze ngokubambisana ne-AKP ngezinguquko ezithile zomthethosisekelo. Ngakolunye uhlangothi iPeace and Democracy Party (BDP) ibonakala izimisele ukuxoxisana.
Inhloso yesibili ye-AKP ukushintsha umthetho wangaphakathi wePhalamende. Abaphikisayo bake basabela ngokuphikisana noshintsho olwethulwa yi-AKP ngezizathu zokuthi "bazwakaliswe phansi," futhi kwavela izingxabano ezinkulu ku-General Board. Ngemuva kwalokho, i-AKP kwadingeka isihoxise isiphakamiso sayo. Iqembu elibusayo lizama ukuthola ukuvumelana kwamaqembu amane kulokhu, kodwa lisawugcinile umqondo wokunciphisa ubude benkulumo eziphakamisweni zeqembu. Ikhomishini izoqala ukusebenza ngemuva konyaka omusha.
Iqembu elibusayo nalo lifuna ukuphatha inkundla yesine yezobulungiswa engxenyeni yokuqala yonyaka omusha. Amalungiselelo aleli phakethe, aholwa nguNgqongqoshe Wezobulungiswa uSadullah Ergin, amisiwe ngenxa yokushoda okuthile.
Uhlaka luphakamise ukuthi indinganiso “yodlame” kufanele isebenze ebugebengwini obushokobezi, okusho ukuthi kuzolethwa izimo ezintsha ngamacala okumela nokwenza inkulumo-ze yenhlangano yamaphekula kulabo ababengabandakanyeki ezenzweni zobudlova. Nokho, abanye ongqongqoshe bakuphikisa lokho njengoba kungase kuqondwe njengendlela yokuthethelela.
Esinye isihloko esizophawula u-2013 sibonakala siwudaba lwesiKurdish. Kunemibono eyahlukene ngale ndaba phakathi kwamalungu e-AKP. Emhlanganweni wakhe wakamuva u-Erdoğan awubambe namasekela asempumalanga naseningizimu, okunye ukukhathazeka kuvezwe ngokusobala.
Isisekelo seqembu elisha lezepolitiki, i-Free Cause Party (Hüda-Par), ngabalandeli be-Hizbullah, enamandla esifundeni kanye ne-BDP, siphakamise ukukhathazeka phakathi kwamaKurds avela ku-AKP. Lokhu kukhathazeka kwabiwe noNdunankulu uRecep Tayyip Erdoğan phakathi nomhlangano.
I-AKP ibeke "ilungelo lokuzivikela ngolimi lwebele" ohlelweni lwayo lukaJanuwari, kodwa uhlaka lumisiwe kubhodi jikelele.
Uma umkhathi ungashubi, amafayela okuvikeleka kwezepolitiki nawo angahlehliswa ngamakhomishini. Kungenjalo, iKhomishana Ehlangene Yezobulungiswa Bomthethosisekelo izoqala ukusebenza onyakeni omusha.
UKUSUKA KOBUZWE BUKAMHOLI WE-CHP
Umholi omkhulu weqembu eliphikisayo i-Republican Peoples' Party (CHP) u-Kılıçdaroğlu uqhuba ukuvakasha kwamazwe ahlukene kusukela kuleli sonto. U-Kılıçdaroğlu uzohambela uchungechunge lwamazwe ahlanganisa i-Iraq, i-Egypt, iPalestine, iChina neCuba, nakuba kuthiwa ukuvakashela ePalestine akukakaqinisekiswa. Umholi ophikisayo ufuna ukujoyina iSocialist International eCuba okungenzeka ukuthi kungenxa yokugxekwa kuka-Erdoğan. Kuphinde kwashiwo ukuthi uhambo luka-Kılıçdaroğlu luzohlanganisa izihloko ezithile zase-Europe.
I-Ankara igubhe ukuthuthukiswa kwe-UN kwePalestine ekubeni “izwe elingelona ilungu elibukelayo” ngesonto eledlule ngesidlo sakusihlwa esijabulisayo esihlelelwe ukuhlonipha uMongameli wasePalestine uMahmoud Abbas kanye noNdunankulu waseTurkey u-Recep Tayyip Erdoğan. Iphini le-İzmir le-AKP u-Rıfat Sait, odabuka e-Kosovan, ubephakathi kwezihambeli esidlweni sakusihlwa. "Ngiyethemba ukuthi iKosovo izolandela ngemuva kwePalestine," kusho uSait ku-Erdoğan. U-Erdoğan ubuze ukuthi mangaki amazwe aqaphela iKosovo, lapho uSait ephendule khona amazwe angama-92. U-Erdoğan uthe ufisa nokuthi izwe lisheshe laziwe emhlabeni jikelele.
(HDN)



