Lesi siphakamiso, esivuselelwe ngoLwesine, sigunyaza uhulumeni waseTurkey ukuthi "athumele amalungu e-Turkish Armed Forces, ngenhloso yokuqeda usongo lwamaphekula nokuhlasela, emisebenzini ewela umngcele esifundeni esisenyakatho ye-Iraq lapho i-PKK yakhe khona isidleke,” kubika iReuters.
Lesi siphakamiso samukelwa okokuqala ngo-2007.
Ngasekuqaleni kwenyanga, i-Iraq icele ukuthi kuqedwe ukuba khona kwamasosha aseTurkey emhlabeni wayo, ifuna ukuthi iTurkey imise ukuhlasela kwayo ku-PKK.
Ezinyangeni ezedlule, amasosha aseTurkey kanye ne-PKK bebelokhu bebambe iqhaza kwenye yezingxabano zabo ezinzima kusukela ekuqaleni komzabalazo wezikhali weqembu lamaKurd ngokumelene ne-Ankara.
NgoJulayi, i-Baghdad yaxwayisa i-Ankara "ngokwephulwa" kwendawo yayo kanye nendiza yezindiza zaseTurkey futhi yacela uMnyango Wezangaphandle ukuthi ufake isikhalazo kuMkhandlu Wezokuphepha we-UN ngalolu daba.
I-PKK ibilokhu ilwela izwe elizimele eningizimu-ntshonalanga yeTurkey kusukela ngeminyaka yawo-1980.
Kusukela ngeminyaka yawo-1990, iTurkey igcine izizinda zamasosha eziningana esifundeni saseKurdistan enyakatho ne-Iraq lapho i-PKK iphinde yamisa khona izindawo ezingaphandle.
Esinye sezisekelo zamasosha aseTurkey sitholakala esifundeni saseBamerni esifundazweni saseDohuk, esinye sezifundazwe ezintathu ezakha isifunda saseKurdistan. ITurkey inezikhungo ezintathu zamasosha ezihlala unomphela eKani Massi, eDera Luk naseSirsi lapho ithumela khona amasosha unyaka wonke.
Ingxabano ye-Ankara-PKK ishiye abantu abangaphezu kuka-45,000 beshonile.


