10. märtsil avaldatud Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) värskeimast raportist selgub, et Euroopa püüded vähendada oma sõltuvust USA kaitsevõimest on jätkuvalt väljakutseid pakkuv ülesanne.
Euroopa võitlus kaitseautonoomia eest
Euroopa riigid astuvad kaitsekulutuste osas üha enam enneolematuid samme. Nende jõupingutuste hulgas on katse vähendada sõltuvust Washingtonist, mis on osaliselt mõjutatud USA endise presidendi Donald Trumpi poliitikast.
Raporti kohaselt sõltuvad Euroopa riigid märkimisväärselt Ameerikas toodetud relvadest. Aastatel 2020–2024 pärines 64% NATO Euroopa liikmete imporditud relvadest USA-st. See on tõus võrreldes 52%-ga, mis registreeriti aastatel 2015–2019.
USA domineerimine ülemaailmsel relvaturul
USA on jätkuvalt juhtiv ülemaailmne relvatarnija. Selle osakaal ülemaailmses relvaekspordis kasvas 35 protsendilt aastatel 2015–2019 43 protsendini viimase nelja aasta jooksul. Märkimisväärne on see, et esimest korda kahe aastakümne jooksul on Euroopa (35%) ületanud Lähis-Ida (33%) kui USA suurim relvade vastuvõtja.
Hirm USA poliitikamuutuste ees
Trumpi sõjalise abi andmise peatamine Ukrainale pärast vaidlust president Volodõmõr Zelenskiga tekitas muret kogu Euroopas. Hirm, et Washington võib võtta sarnaseid samme Euroopa liitlaste vastu, on õhutanud arutelusid Ameerika kaitsetoetusest sõltuvuse vähendamise üle. Kuid nagu SIPRI järeldused viitavad, pole selle eesmärgi saavutamine kaugeltki vahetu.
USA mõju Euroopa kaitsele
USA-l on kaitsevaldkonnas tehnoloogiline ja logistiline ülemvõim, mis annab talle Euroopa sõjalise võimekuse üle märkimisväärse mõjuvõimu. Seda sõltuvust illustreerivad mitmed peamised relvasüsteemid:
- Hävituslennukid F-16 ei saa ilma USA loata üle anda kolmandatele riikidele.
- Patriot raketitõrjesüsteemid tõhusaks toimimiseks on vaja USA raketitoetust.
- HIMARS raketisüsteemid tugineda USA kontrollitavatele GPS-koordinaatidele
- Hävituslennukid F-35 USA saab vajadusel tehniliselt maandada.
Ajalooliselt on Euroopa riigid tegutsenud liitude ja strateegiliste põhimõtete raames. Hiljutised arengud viitavad aga üha kiireloomulisusele Euroopa kaitsesektori mitmekesistamise ja tugevdamise järele.
Kas Euroopa jätkab USA relvade ostmist?
Vaatamata kasvavatele üleskutsetele kaitse sõltumatuse järele, usuvad paljud analüütikud, et Euroopa jääb Ameerika relvade peamiseks ostjaks. SIPRI relvatranspordiprogrammi vanemteadur Pieter Wezeman märgib, et kuigi Euroopa teeb jõupingutusi oma relvatööstuse tugevdamiseks, püsivad sügavalt juurdunud transatlantilised kaitsesidemed. NATO riigid Euroopas on tellinud muu hulgas umbes 500 USA-s toodetud hävitajat.
Prantsusmaa ja Itaalia relvaeksport kasvavad
SIPRI andmed toovad esile Prantsusmaa kui juhtiva relvaeksportija Euroopa Liidus. Venemaad edestades on Prantsusmaa nüüd maailmas USA järel teisel kohal. Aastatel 2020–2024 kasvas Prantsusmaa relvaeksport teistesse Euroopa riikidesse 187%, mis on suuresti tingitud müügist Kreekasse, Horvaatiasse ja Ukrainasse. India ja Katar on endiselt Prantsusmaa suurimad ostjad.
Itaalias registreeriti ka relvaekspordi märkimisväärne kasv, tõustes ülemaailmselt 10. kohalt 6. kohale ja müük kasvas 138%. Teise areneva relvaeksportija Poola relvakaubandus kasvas hämmastavalt 4031%.
Euroopa juhtivad relvaimportijad
Euroopa relvaostjate edetabeli tipus on Ühendkuningriik, millele järgneb Poola, kus relvaimport kasvas 508%. Kolmandal kohal on Holland, kõige järsem langus aga Itaalias, kus import vähenes 27%.
Pole üllatav, et Euroopa suurim relvaimportija on viimase nelja aasta jooksul olnud Ukraina, kelle import kasvas Venemaaga käimasoleva sõja tõttu enneolematult 9627%.
Türgi kasvav relvaeksport
Türgist on saanud ülemaailmsel relvaturul märkimisväärne tegija, nagu kajastuvad SIPRI järeldustes. Aastatel 2015–2019 oli Türgi osa ülemaailmses relvaekspordis 0.8%. Aastatel 2020–2024 kasvas see arv aga enam kui kahekordseks 1.7%-ni, mis tähendab 103%-list kasvu. Türgi on nüüd maailma 11 suurima relvaeksportija seas 25. kohal.
Peamised importijad Türgi relvad sel perioodil olid Araabia Ühendemiraadid, Pakistan ja Katar. Samal ajal langes Türgi relvaimport 33%, vähendades selle osakaalu ülemaailmses relvaimpordis 1.1%ni.
Türgi strateegiline laienemine Aafrikas
Türgi diplomaatilised tegevused Aafrikas kajastuvad ka tema relvakaubanduses. Kuna julgeolekuprobleemid on süvenenud, on Lääne-Aafrika riigid kahekordistanud oma relvaimporti võrreldes perioodiga 2015–2019. Türgi on nüüd piirkonna kolme suurima tarnija hulgas Hiina (26%) ja Prantsusmaa (14%) kõrval, kusjuures Türgi ja Venemaa osalus on mõlemal 11%.
Venemaa relvamüügi langus
Venemaa relvaeksport on SIPRI andmetel langenud järsult, langedes 62%. Eksperdid peavad selle põhjuseks Ukraina sõda, mis on suurendanud Venemaa sisenõudlust sõjavarustuse järele, koos lääneriikide relvakaubandust piiravate sanktsioonidega. Venemaa on endiselt India (38%), Hiina (17%) ja Kasahstani (11%) peamine tarnija, kuid tema mõju maailmaturul väheneb.
Euroopa kaitse tulevik
Kuna geopoliitilised pinged püsivad, seisab Euroopa silmitsi kriitilise otsusega: jätkata USA sõjalise toetuse lootmist või kiirendada jõupingutusi riigikaitse iseseisvaks toimetulekuks. Kuigi Atlandi-ülesed kaitsesidemed on endiselt tugevad, kogub hoogu Euroopa kaitseautonoomia poole. Lähiaastad näitavad, kas Euroopa suudab vabaneda USA domineerimisest või jääb Washingtoni strateegilise kaitsevõrgustiku võtmetegijaks.
