O le olaga o le Dukha, o se tamaʻi ituaiga e nonofo i Mongolia e tautala i le gagana Turkic, o le fuafuaga lea o se ata tifaga fou a Atlas magazine, lea na faʻaaluina le lua masina ma le Dukha.
O se ata tifaga fou o loʻo faʻamalamalamaina le olaga o le Dukha, o se toʻaitiiti o tagata o loʻo nonofo i le pito i tua o Mauga Sayan i Mongolia. Ina ia faia le faamaumauga, ua faaulutalaina “Dukha Halkı Kayıp Türkler” (The People of Dukha, Lost Turks), Turkish Atlas magazine editor Özcan Yüksek ma le tagata pueata Selcen Küçüküstel sa nonofo i faleie faatasi ma le Dukha, e tautatala i le gagana Turkish.
O le ata tifaga na tatalaina i le faaiuga o le vaiaso talu ai i Istanbul. E tusa ai ma le faamatalaga a Yüksek, e matuā ese lava le olaga o le au Dukha pe a faatusatusa i isi tagata o le lalolagi, “O se sosaiete lenei o loo ola i le vaitaimi anamua ma e tautatala i le gagana lava e tasi ma i tatou.”
“E ola i latou i le auala na ola ai tagata i le faitau afe o tausaga ua mavae. Latou te faasoa mea uma. E iai a latou sootaga tutusa ma e leai se solitulafono. E le sili atu tane i tamaitai ma e le sili atu tamaitai i alii. O loʻo latou faimalaga i luga o auala vao femalagaʻi ma reindeers, ”o le tala lea a Yüksek.
O le tamaititi aoga a le Iunivesite o Yeditepe Cultural Anthropology Küçüküstel na fai mai na mafai ona ia fesootai ma Dukhans i totonu o se taimi puupuu ma na mafai ona latou talanoa le tasi i le isi i le vaiaso. O le gagana Turkic a le Dukha o loʻo i se tulaga lamatia o le faʻaumatia, Küçüküstel.
O le olaga i vaega e lua
O le Dukha o se ituaiga ma'oti o le au lafu reindeer o Tyvan na nonofo i le itu i matu o Mongolia's Hovsgol Province talu mai le tapunia aloaia o tuaoi i le va o Rusia ma Mongolia i le 1947 i le amataga o le Cold War.
I aso nei, na o le 200 i le 400 tagata Dukha e aofia ai le 44 aiga o loʻo totoe. Latou te tietie, fafaga, susu ma ola mai le reindeer, e ui o le mea moni o le faitau aofaʻi o reindeer ua paʻu i le tusa ma le 600 talu mai le 1970s, pe a tusa ma le 2,000. O le tele o tupe maua a le Dukha i aso nei e sau mai tagata tafafao maimoa e totogi e faʻatau a latou galuega taulima ma tiʻetiʻe a latou tia lafulemu.
Ua vaevaeina le Dukha i ni vaega tetele se lua, o le Western Forest vaega ma le Zun (Eastern Forest) vaega. O le vaega i Sisifo e masani ona fafaga ma feoa'i masani i vaega laiti e lua i le tolu aiga. Latou te faimalaga toeitiiti atoa le lima vaiaso, pe tusa ma le 10 femalagaiga i le tausaga, mai a latou tolauapiga maualuga i le taumafanafana i nofoaga maualalalo i le taumalulu, faatasi ai ma tolauapiga o le tautotogo ma le tautoulu i le va.
O le kulupu Zun o lo'o fa'ata'ita'iina se olaga fa'a-le-aganu'u ma nonofo i vaega tetele. O vaega e lua o loʻo tuʻuina mai se faʻatusatusaga mataʻina o le faia o faʻaiʻuga ma fetuunaiga i le feagai ai ma faatosinaga mai fafo e pei o turisi.
Hamid Sardar, o se tagata suʻesuʻe aʻoaʻoga a Harvard ma le Geneva, Suiselani e faavae i le Axis-Mundi Foundation, na faaiuina i se tusiga a le National Geographic e faapea, "O le ola o le Dukha ma a latou tia o le a faalagolago tonu lava i taumafaiga e faasaoina lo latou vaomatua ma manu feʻai. e nonofo iinei.” Talu ai nei na faaalu ai e Sardar le tolu tausaga i luga o le ala a le au leoleo renitia mulimuli a Mongolia.
E talitonu le au Dukha o aitu o latou tuaa e ola i le vaomatua o ni manu e avatu ai le taʻitaʻiga i tagata ola, e tusa ai ma se lipoti a le National Geographic i le 2004.
(Hürriyet Daily News)



