Abaphandi baseBrazil bathi baye bavavanya ngempumelelo iyeza lokugonya i-schistosomiasis, isifo esibangelwa ziintshulube ezithwaxa abantu abangaphezu kwezigidi ezingama-200 ehlabathini lonke.
"Le yinkqubela phambili engazange ibonwe kwezamayeza ebandakanya iminyaka engama-30 yomsebenzi wesayensi," utshilo uGqr Tania Araujo-Jorge, weOswaldo Cruz Institute eRio de Janeiro, ngoLwesibini. Eli ziko lifumana inkxaso-mali karhulumente neyabucala.
“Siqinisekile ukuba kwisithuba seminyaka emithathu iBrazil iza kukwazi ukusasaza iyeza lokuqala lokugonya iintsholongwane, kwaye incede ukulwa neschistosomiasis, isifo esihlasela abona bahluphekayo kuba sisasazwa ziimeko ezingacocekanga.” Isitofu sokugonya isifunxi-gazi, esichaphazela iinkomo, saphuhliswa ekwakhiweni ngokutsha kweprotein efumaneka kudidi lwentshulube.
Eli ziko lithe livavanye ngempumelelo isitofu sokugonya ebantwini, kodwa uvavanyo olongezelelekileyo luzakufuneka kwiindawo apho isifunxi-gazi sixhaphake kakhulu, ngakumbi e-Afrika naseMzantsi Melika.
Isifunxi-gazi esisemanzini acwengileyo sinokugqobhoza eluswini lwabantu, yaye abantwana basengozini enkulu kuba baqubha baze bahlambe emanzini angcolileyo.
IBrazil ineemeko ezimalunga ne-2.5 yezigidi zeschistosomiasis, ezithi ekuqaleni zibangele irhashalala, elandelwa kwiiveki ezilandelayo ngumkhuhlane, ukubanda, ukukhohlela kunye nokuqaqamba kwezihlunu. Emva kweminyaka embalwa, eso sifo singonakalisa izitho zangaphakathi.
"Nangona izinga lokufa liphantsi, i-schistosomiasis ibangela ukungakwazi ukusebenza, okwenza kube sisifo esibangelwa yintlupheko kwaye siqhubela phambili ubuhlwempu," kusho uAraujo-Jorge.



