Amanqanaba okungcoliseka kweradioactive kwiintlanzi ezibanjiswe kunxweme olusempuma yeJapan ahlala ephakanyisiwe, idatha esemthethweni ibonisa.
Kuluphawu lokuba i-Dai-ichi power plant iyaqhubeka nokuba ngumthombo wongcoliseko ngaphezu konyaka emva kwengozi yenyukliya.
Malunga ne-40% yeentlanzi ezibanjiswe kufutshane neFukushima ngokwayo zithathwa njengezingabafanelanga abantu phantsi kwemithetho yaseJapan.
Usokhemisti ohlonitshwayo waselwandle uKen Buesseler uye waphonononga idatha kwijenali yeSayensi yale veki.
Uthi kusenokwenzeka ukuba mibini imithombo yosulelo oluhlala luhleli.
“Kukho ukuvuza okuqhubeka kulwandle lwamanzi amdaka aphantsi komhlaba asuka phantsi kweFukushima, kwaye kukho ungcoliseko olusele luselunxwemeni,” uxelele I-BBC News.
“Qala ukucaphula
Ngezi ziphumo kunzima ukuqikelela ukuba ezinye iindawo zokuloba zingavalwa ixesha elingakanani”
UNjingalwazi uKen BuesselerWHOI
"Yonke le nto yalatha kulo mbandela wexesha elide kwaye lowo uza kufuna ukujongwa kumashumi eminyaka ezayo."
UNjing Buesseler uzimanya ne-US Woods Hole Oceanographic Institution (WHOI).
Uvavanyo lwakhe luquka idatha exabisa unyaka eqokelelwe nguMphathiswa wezoLimo, amaHlathi kunye nezokuLoba eJapan (MAFF).
Iirekhodi zayo zenyanga zichaza amanqanaba e-radioactive cesium efunyenwe kwiintlanzi kunye nezinye iimveliso zokutya kwaselwandle ukusuka kamsinya emva kwenyikima kaMatshi ka-2011 eTohoku kunye netsunami - intlekele ephindwe kabini eyabangela ingxaki yeFukushima.
I-caesium-134 kunye ne-137 isotopes inokulandelwa ngokuthe ngqo ekukhutshweni kwisikhululo samandla esikhubazekileyo.
I-MAFF isebenzisa ulwazi ukwenza isigqibo sokuba ingaba iindawo ezithile zokuloba ezikufutshane nemimandla emihlanu yonxweme olusempuma, kuquka iFukushima, kufuneka zivulwe okanye zivalwe (asingomlinganiselo wongcoliseko kwiintlanzi zokwenene zemarike).

Icesium ayidli ngokuhlala kwizicubu zeentlanzi zamanzi anetyuwa ixesha elide; iipesenti ezimbalwa ngosuku ngokomndilili kufuneka ziqukuqelele emva emanzini olwandle. Ke, into yokuba ezi zilwanyana ziqhubeka nokubonisa ungcoliseko oluphakamileyo icebisa ngamandla ukuba umthombo wongcoliseko awukavalwa ngokupheleleyo.
Uphawula ukuba nangona amanqanaba e-cesium kulo naluphi na uhlobo lweentlanzi kwaye nangaluphi na usuku lunokuguquka kakhulu, luhlobo oluhlala ezantsi kwiFukushima oluhlala lubonisa amanani aphezulu e-cesium.
Kumphandi we-WHOI, oku kwalatha kumgangatho ophantsi wolwandle njengowona vimba mkhulu wongcoliseko lwe-cesium.
"Kum kujongeka njengentlanzi ephantsi, iintlanzi ezityayo, uyazi, oononkala kunye ne-shellfish, iintlobo zezinto ezitya amasuntswana - zibonakala zinyusa ukuqokelela kwazo i-cesium isotopes ngenxa yendawo yazo yokuhlala phantsi kolwandle. ,” watsho.
UProf Buesseler ugxininisa nangona kunjalo ukuba uninzi lweentlanzi ezibanjiswe kunxweme olukumntla-mpuma weJapan zikulungele ukutyiwa ngabantu.
Kwaye ngelixa inani lama-40% lokubanjwa okungakhuselekanga kwisithili saseFukushima kunokuvakala kukhwankqisa, inani lempandla liyalahlekisa kancinane.
Ngo-Epreli ophelileyo, abasemagunyeni baseJapan bazama ukubethelela ukuzithemba okukhulu kwimarike ngokunciphisa ubuninzi obuvunyelweyo be-radioactivity kwintlanzi kunye neemveliso zentlanzi ukusuka kwi-500 becquerels ngekhilogram yobunzima obumanzi ukuya kwi-100 Bq / kg emanzi.
Oku kuqiniswa komqobo ngoko nangoko kwaphinda kwahlelwa kwakhona iintlanzi ebezibonwa njengezingafanelekanga, nangona inani lazo losuleleko belingekatshintshi.
Kukwafanelekile ukuthelekisa umda waseJapan kunye nemigangatho yamazwe ngamazwe. E-US, umzekelo, umqobo ubekwe kwi-1,200 Bq / kg emanzi - ngokuphawulekayo ngakumbi ukunyamezela ngaphezu kwemfuneko yaseJapan yangaphambi kuka-Aprili.
Kwaye uNjingalwazi Buesseler uyangqina ukuba ezinye iiradionuclides ezenzeka ngokwendalo, ezifana ne-potassium-40, zivela kwiintlanzi kumanqanaba afanayo okanye aphezulu kune-radioactive caesium.
Nangona kunjalo, umbuzo wosulelo ubalulekile kwisizwe saseAsia kuba abantu bakhona batya iintlanzi ezininzi ngentloko kunakwamanye amazwe amaninzi.
“Kwelinye inqanaba, akumele kubekho izinto ezimangalisayo apha kodwa kwelinye, abantu bafanele bamkele isibakala sokuba kwezinye izinto eziphilayo nakwimimandla ethile oku kuya kuba ngumbandela wexesha elide; kwaye ngezi ziphumo kunzima ukuqikelela ukuba ezinye iindawo zokuloba zinokuvalwa ixesha elingakanani,” satsho isazinzulu seWHOI.
UProf Buesseler, ekunye noogxa baseJapan, uququzelela ingqungquthela yezenzululwazi eTokyo ngomhla we-12/13 kuNovemba ukuze anike ingcinga yamva nje ngeFukushima neempembelelo zayo elwandle. Olu lwazi luya kwabelwana ngalo noluntu kwingxoxo yasimahla nge-14 kaNovemba.
(Iindaba zeBBC)



