Irhuluneli ithathelwe indawo ngumthetho kamongameli kunye nowayesakuba ngumphathiswa wezemali uNaci Agbal emva kokuba imali ibethe irekhodi eliphantsi.
Umongameli waseTurkey u-Recep Tayyip Erdogan uye wasusa irhuluneli yebhanki ephakathi kwisikhundla sakhe ngoMgqibelo kwaye wafaka owayesakuba ngumphathiswa wezemali uNaci Agbal emva kokuba imali ye-lira ibe phantsi, ilahlekelwe ngama-30 eepesenti zexabiso layo ukusukela ekuqaleni konyaka.
Isigqibo sokuthatha indawo kaMurat Uysal njengerhuluneli senziwe ngumthetho kamongameli, owabhengezwa kwiGazethi esemthethweni yelizwe. Akukacaci kwangoko ukuba kutheni kufakwe u-Uysal endaweni yakhe.
I-lira ivalwe kwi-8.5445 malunga nedola ngoLwesihlanu emva kokuchukumisa irekhodi eliphantsi kwe-8.58 nangona ubuthathaka bedola njengoko iivoti zisabalwa kunyulo lwase-US.
U-Erdogan wonyula ngelo xesha owayeliSekela-Rhuluneli u-Uysal ukuba abe yintloko yebhanki ephakathi ngoJulayi ka-2019 xa wayegxotha owayengaphambi kwakhe u-Murat Cetinkaya phakathi kodano lukamongameli lokuba ibhanki ayizange ithobe inzala ukuze inyuse uqoqosho.
U-Erdogan, utshaba oluzichaza ngokwakhe lwenzala ephezulu, uye wabiza ngokuphindaphindiweyo iindleko zokuboleka eziphantsi. Kwimpelaveki edlulileyo, wathi iTurkey yayilwa imfazwe yezoqoqosho ngokuchasene nabo bayicinezela "kwinxantathu yomtyholi wenzala kunye namaxabiso otshintshiselwano kunye nokunyuka kwamaxabiso".
U-Naci Agbal ebengumphathiswa wezemali ukusuka ngo-2015 ukuya kutsho ngo-2018 xa wayechongelwe ukuba abe yintloko yolawulo lwesicwangciso sikamongameli kunye nohlahlo lwabiwo-mali.
Amanyathelo ombane
Kwintlanganiso yokugqibela yekomiti yomgaqo-nkqubo wezemali ngo-Oktobha 22, ibhanki ephakathi ihlawule ukulindela ukunyuka kwexabiso lenzala enkulu kwaye ibambe izinga lomgaqo-nkqubo wayo ngokuzinzileyo kwi-10.25 ekhulwini, ibangela ilahleko ebukhali kwi-lira.
Ibhanki, ethe yamangalisa iimarike kwinyanga engaphambili xa inyusa amaxabiso, yathi izakuqhubeka namanyathelo okuhlawula amatyala ukuqinisa unikezelo lwemali. Inyuse izinga eliphezulu kwipaseji yayo, ifestile yokungabi namali ekhoyo kade, ukuya kwi-14.75 yeepesenti ukusuka kwi-13.25 yeepesenti.
Nangona kunjalo, i-lira iqhubekile nokutyibilika ngaphandle kwaloo manyathelo, yenza buthathaka iipesenti ezingama-30 ngokuchasene nemali yase-US kulo nyaka ukuba ibe yeyona iqhuba kakubi kwiimarike ezikhulayo.
Isigqibo esilandelayo sekomiti yomgaqo-mali webhanki malunga nenzala iya kuba ngoNovemba 19.
I-Bearishness ebhekiselele kwi-lira ivela kwiinkxalabo malunga nezohlwayo ezinokwenzeka zaseNtshona nxamnye neTurkey, oovimba abaphelileyo, ukunyuka kwamaxabiso aphezulu kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko kumgaqo-mali.
Abahlalutyi banenkxalabo yokuba ubudlelwane beTurkey bunokonakala ukuba uDemocrat uJoe Biden uba ngumongameli wase-US.
Iphephandaba laseTurkey iMilliyet libike ngoLwesine ukuba umphathiswa wezemali uBerat Albayrak uye wakhupha umthetho wokungenelela ukuxhasa i-lira, ephinda inkxalabo karhulumente yokuba ukunyusa inzala kunokwenzakalisa uqoqosho.
umthombo: ALJAZEERA



