Sekuyisikhathi eside ngisola ukuthi ohulumeni babambelele emibonweni yokuqamba uzungu njengoba ezinye izingane zihlakulela abangane abacabangayo. Kuyindlela yokubhekana nezenzakalo ezingaphandle kokulawula kwabo. Ukube iqiniso belimangalisa noma licacile noma lijabulisa njengenganekwane.
Futhi nokho - ukucaphuna uHenry Kissinger ecaphuna uGolda Meir - ngisho nama-paranoids anezitha. Kuyenzeka izinto eziyinqaba, kanti ezinye izimfihlakalo kunzima ukuzixazulula.
I-whodunit yaseTurkey engachazwanga ithinta uMongameli u-Turgut Ozal, owashona ngo-1993, ngokusobala ngenxa yokuhlaselwa yinhliziyo okukhulu. Akukho ukuhlolwa kwesidumbu okwenziwa ngaleso sikhathi, kodwa-ke kwabonakala kungadingeki. Umongameli wayekhuluphele. Wayedlule kathathu esibhedlela sase-Houston Methodist. Futhi ngonyaka odlule, wayehlinzwe umdlavuza wendlala yesinye.
Nokho umkakhe, uSemra - i-platinamu eblonde ebhemayo futhi ethanda amavolovolo ahlotshiswe ngamatshe ayigugu - wacabanga okuhlukile. Uthe umyeni wakhe unikezwe inamune engcolile endaweni yokwamukela izivakashi eNxusa laseBulgaria ngobusuku bangaphambi kokushona kwakhe.
Ngaleso sikhathi, izinsolo zakhe zazibonakala sengathi i-Oliver Stone ithatha ukubulawa kuka-JFK, kodwa yagxila phakathi neminyaka, njengoba iTurkey yaqala ukubheka imisebenzi yombuso ojulile, owawube umthetho kuwo.
Namuhla, izwe lisesimweni esigcwele sozungu. Izinkantolo zibheke esinqumeni ecaleni lase-Ergenekon, lapho izikhulu eziphezulu zamasosha kanye nenqwaba yabasolwa abangabahlanganyeli (okuhlanganisa nezintatheli) bebekwe icala lokwakha inhlangano eyimfihlo ezothatha umbuso waseTurkey. Ummeli wezokuvikela uthi ukuqulwa kwecala ngokwalo kuyitulo - ukuzingelwa kwabathakathi nguhulumeni ngokumelene nabaphikisi bakhe.
Esimeni esinjalo kwabonakala kungenakugwenywa ukuthi ukungabaza ngokufa kuka-Ozal kwakuzobuyela ohlelweni lwezombangazwe. Umongameli uthathwa njengoyise wokomoya kahulumeni wamanje osekela imakethe, indoda eyaphonsela inselelo unogada wakudala owayesekelwa amasosha egameni lokulondolozwa kwamasiko futhi washayisa iqhubu emgwaqeni wokuguqula umphakathi nezomnotho.
Uma abantu baseTurkey bekhuluma “ngeMinyaka Ye-Ozal” babhekisela ezweni elimile, elibukeka ngaphakathi elivulekele imbulunga yonke. U-Ozal wayisekela kakhulu i-United States phakathi neMpi Yokuqala YeGulf, futhi waqonda ukuthi ikhono leTurkey lokubumba kabusha iMpumalanga Ephakathi lalincike ekuboniseni kwayo ukuthi ingakwazi ukwenza izinguquko ekhaya.
Ingabe u-Ozal wayeyisisulu sakuqala sozungu lokushisekela ubuzwe obufuna ukuvala udaba lwesiKurdish kanye nezivalo zaseTurkey eziya emhlabeni ongaphandle zibambene ziqine?
I-State Supervisory Board yaseTurkey, esebenza ngaphansi kwemiyalo kamongameli wamanje, muva nje inqume ukuthola lokho. Ekuqaleni kuka-Okthoba isidumbu sika-Ozal sakhishwa e-mausoleum e-Istanbul.
Ngokombiko wakamuva wezobunhloli, u-Ozal, owahlinzwa udokotela ohlinza inhliziyo odumile uMichael Debakey ngo-1987, kungenzeka ukuthi wabe esewela ezandleni zolunye usuku lwakamuva uDkt. Crippen, umbulali odumile. Umzimba ka-Ozal ubuqukethe i-cocktail ecebile yezinto eziyingozi, okuhlanganisa i-dichlorodiphenyltrichloroethane, eyaziwa kakhulu ngokuthi i-DDT, kanye nomkhiqizo we-DDT obizwa ngokuthi i-DDE, olimaza isibindi, kanye ne-cadmium nezinto ezikhipha imisebe ye-americium ne-polonium.
Kube sekuthi iZaman, iphephandaba elikhankasela ukushushiswa kwabasolwa base-Ergenekon, liputshuze umbiko wokugcina kamengameli waseHouston, othi ithikha lakhe lisebenza kahle.
Nokho umbiko wokugcina awuphelele. Ukuba khona kobuthi emzimbeni kamengameli kukodwa akufakazeli ukuthi udliswe ushevu. Indawo yokugcina ka-Ozal yokuphumula iyi-mausoleum eseceleni komgwaqo omkhulu wase-Istanbul ophithizelayo, futhi ngemva kweminyaka engu-19 lapho umzimba wawungase ungcole.
Futhi ngakho-ke umnikelo omkhulu ka-Turgut Ozal ungaba ukufundisa iTurkey ukuthi ukujwayelana nesikhathi esedlule kusho ukwamukela ukuntula isiqiniseko.
*U-Andrew Finkel ube yintatheli yakwamanye amazwe e-Istanbul iminyaka engaphezu kwengama-20, kanye nomlobi wamaphephandaba esiTurkey. Ungumbhali wencwadi ethi "Turkey: Lokho Wonke Umuntu Adinga Ukukwazi."
(I-New York Times)


